Maailmanäited

arhitektuuri õnnestunud
uuskasutusest

Tervikliku keskkonna tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng tagab ju parima tulemuse nii Kalamaja piirkonna, Tallinna linna kui ka kompleksi külastava piiritaguse huvilise jaoks. 12–13. oktoobril 2016 Tallinnas toimunud rahvusvahelise muinsuskaitse seadustele pühendatud konverentsi raames tutvustati osavõtjatele Kalaranna fordi probleeme ning eksperdid tõid näiteid analoogsetest kompleksidest ja nende lahendustest üle maailma.

Mitmed neist rõhutasid, et selliste suurte komplekside puhul on nii muinsuskaitselistes kui ka laiemalt avalikes huvides mõistlik, kui neid arendab riik, omavalitsus või nende asutatud sihtasutus, kaasates erainvestoreid, mittetulundusühinguid ning kohalikke kogukondi ja lihtsalt laiemaid huvilisi. Eesti lähinaabrite juures leidub mitu sõjalist või vanglakompleksi, kus on olnud Tallinnaga sarnaseid probleeme uue otstarbe leidmisega. Enamikule neist on aja jooksul leidunud hea lahendus ning neid on tasakaalustatult arendatud jätkusuutliku ja tervikliku keskkonnana:

Helsingi kesklinna läheduses olev 8 saarest koosnev endine sõjaväekompleks anti 1973. aastal üle tsiviilvaldusesse. Aastal 1991 kanti Suomenlinna UNESCO Maailmapärandi nimistusse. Kompleks on jäetud valdavalt riigi omandusse (saarel on üksikuid erakinnistuid), saarte pärandit haldab sihtasutus. Suomenlinna on üks Helsingi kõige suuremaid turismimagneteid

Suomenlinna on aga ka Helsingi linnaosa, kus on lasteaed, algkool, raamatukogu, kauplused, kohvikud, muuseumid ja galeriid. Riigiasutustest on saarel mereväe kõrgkool koos kasarmualaga, piirivalve, päästekomando ja avavangla. Viiel saarel on ühistranspordiühendus Helsingi linnaga.

Katajanokka vana vangla on Kalaranna fordi kaasaegne, kuid ehitatud kohe vanglaks. suuri juurdeehitisi tehti põhiliselt 19. sajandil. Vangla suleti 2002 ehk samal ajal kui Tallinna Keskvangla Kalaranna fordis. Vanglast tehti 2007. aastal neljatärnihotell. Kompleks on hästi korrastatud ning tänasele hotellikülastajale on kompleksi minevikku samuti hästi esitatud.

Bomarsundi kindlus koos linnakutega on Tallinna Kalaranna fordi sõsarkindlustis, kuid mõõtmetelt oluliselt suurem. Bomarsund õhiti sõja käigus 1854. aastal ja on sellest ajast varemetes. Korduvalt rüüstatud kompleksis moodustati 1999. aastal muinsuskaitseala.

Terviku korrashoiul ja arendamisel väikese rahaga, lihtsalt taimestikust puhastamisega ning mõne osa ehitusliku kohendamisega on võimalik saavutada hea tulemus. Väga oluline on digitaalsete rekonstruktsioonide esitamine nii kodulehel kui ka kohapealsetel teabetahvlitel. Odav, aga turistile väga atraktiivsel moel toimiv lahendus. Tallinnas saaks neid lahendusi vähese kuluga samuti edukalt rakendada.

Waxholm oli Rootsi rannikukaitse üks keskusi veel pärast I maailmasõda. Alates 2010. aastal osalevad fordi arenduses nii eraettevõtted, kohalik MTÜ kui ka pärandiga tegelevad riigi muuseumid ja muinsuskaitse. Ümbruskonnas on kindlustisi veel mitme saare peal. Osa ehitisi on senini Rootsi sõjaväe käes, aga Fredriksborgi fort on juba avatud külastajatele.

Fordis Waxholmeni saarel on Rootsi rannikukaitse ajaloo muuseum, seal tegutseb muuseumisõprade MTÜ ja mitmed eelkõige lastele suunatud tegevuskeskkonnad. Fordi kasarmus on just seetõttu tuntud hostel, lisaks rendiruumid ja -välialad ürituste jaoks, restoran, piknikualad jms.

Kõrval Waxö saarel Waxholmi linn, mis on oluline turismiobjekt ja eriti suvel tohutult populaarne koht. Ühendus Stockholmi kesklinnaga on hea ja kiire nii bussi kui ka laevaga, saartevaheline transport on kohati lausa tasuta.

Rootsi mereväebaas rajati siia 1680. Rootsi riigi ajal olid Karlskronal Tallinnaga tihedad sidemed, Eestis tegutsenud sõjaväelane ja riigitegelane Erik Dahlbergh oli aktiivne ka Karlskronas. Baas ja linn on alates 1998. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirjas.

Kesklinnast eemal asuv Karlskrona baas on hea näide, mida suures kompleksis saab teha riigi (põhiliselt Rootsi mereväe) ja linna koostöös. Seda enam, et ajaloos on linn ja merevägi olnud pigem eraldunud ja vägagi jahedates suhetes. Mereväebaas on üldiselt suletud, kuid teatud külastused on välisturistile võimalikud.

Linnas on väljapaistev Meremuuseum, mis on ka piirkonna turismikeskus ja tegutseb sõbralikus konkurentsis Eesti Meremuuseumiga. Linn on vägagi esinduslik ja heakorrastatud, arendatakse koostöös maakonna ja mereväega. Partneritena löövad kaasa veel sõjaväe kindlusehitiste amet, riiklik kinnisvaraettevõte ja luteri kirik. Loomulikult on aktiivsed ka MTÜ-d ja eraisikud n-ö sõprade seltsidena.

Daugavgrīva kindlus. Riia, Läti

Daugavgrīva kindluse põhiosa (vesivallikraaviga ümbritsetud bastionaalfort) on paraku eraomanikule üleandmise halb näide. Riik (Läti kaitsevägi) andis 1995 kindluse üle Riia linnale, linn aga 1999 erainvestorile (ühele kohalikule ehitusettevõttele).

Eraomanik on korraldanud mõningaid lammutus- ja puhastustöid, aga kompleks tervikuna on juba aastaid hooletuses, võsastub ja laguneb. Eraettevõtjal endal puudub kindluse tuleviku jaoks nii visioon kui ka arendamise vahendid

Daugavpilsi kindlus on väga hea näide, kuidas linn üritab tohutut mahtu (mitu korda suurem kui Tallinn) hoida avalikus kasutuses, tuua sisse uut elu ja samal ajal nõuetekohaselt restaureerida üksikobjekte. Nii tehti pumbamajast infokeskus, restaureeriti algul ainult üks värav ja selle raveliin, millest on aga tänaseks see-eest kujunenud kindluse üks visiitkaarte.

Arsenalist tehtud Mark Rothko kunstikeskus pakub näitusi, kontserte, laste ja noorte haridusprogramme, kunstnike residentuure jms. Loomulikult on siin ka poed ja söögikohad. Palju on pööratud tähelepanu osalusüritustele ning näituse- ja konverentsiturismile. Praegu on kindlus ja selles olev Rothko keskus nii linna kui ka regiooni (ja teisel pool piiri Leedus ja Valgevenes) populaarseimad turismiobjektid.

18. sajandi lõpus ehitatud kompleks on mereväe laevaehitustehaste üks osa, kolmnurkne tehissaar Neeva jõgede ja kanalite süsteemis, kanalid on ka saare sisemahus. 1828–1830 ehitati suur rõngakujulise põhiplaaniga mereväevangla (Butõlka), mis on siis Tallinna Kalaranna fordi põhiehitiste kaasaegne.

2004 anti lõpuks üle linnale, kuid eraettevõtted arendasid ala rahapuuduses väga suurte seisakutega. Lõpuks alustati ehitus- ja projekteerimistöödega 2014. Avati ala osaliselt 2016, lõplikult valmib 2025. Järk-järgult arendatakse edasi ja rekonstrueeritakse terviklikult koos hoonete, kanalite, haljasalade ja kaldapealsetega, mis jäävad avalikku kasutusse, sh näiteks talvel liuväljakutena.

Hea näide, et ka suur linn on loobunud erakapitalil põhineval ja kiiret kasumit taotlevast arengust ning panustab selle-eest tasakaalukale, eestkätt avalikus kasutuses oleva tervikliku linnaruumi arengule. Hoonetes leiavad oma koha kultuuri-, meelelahutus-, toitlustus-, väikekäsitöö, büroo- jms asutused.

Endise sõjaväesaar Manhattani kaguotsa ja Brooklyni vahel. Pindala 70 ha (umbes 2/3 Tallinna vanalinna muinsuskaitsealast). Williamsi fort (Castle Williams) on Kalaranna fordi kaasaegne ning ka sellele sarnane ehitis.

1996 alustati järkjärgulist üleandmist sõjaväe käest tsiviilkasutusse, lõplikult pidi fort müüdama 2002. aastal avalikul enampakkumisel. Kuid juba siis mõisteti, et tulevikus on sel oluline avaliku kasutuse potentsiaal ning müügitingimustesse seati New Yorgi linna kasuks mitu punkti. Fort jäetigi lõpuks müümata.

2003 käivitus avalik transpordiühendus saarele. 2016. aastal oli saar avatud 7 päeva nädalas mai lõpust septembri lõpuni. Saarest on umbes 2/3 avalikkusele ligipääsetav, ülejäänu on põhiliselt endised kasarmu- ja sadamakomplekside alad, millede kasutus lahendatakse edasise arendamise käigus.

2012 tehti esimene saare arendamise 10-aasta plaan. Sel ajal lammutati saare looderannikul neli suurt (5...10-korruselist) 1950-1970. aastate elumaja, sest leiti, et saadav pargipind on väärtuslikum kui võimalikud rekonstrueeritavad korterid. Nt umbes 7,5 ha väljak (Parade Ground) säilitataksegi kõikidele avatud muruväljakuna, kus igaüks võib näiteks piknikku pidada.

Saart haldab osaliselt Rahvusparkide Teenistus (NPS; tegeleb ka föderaalmälestistega), osaliselt New Yorki linna poolt loodud vastav SA, kes on ka saare arendamise üldjuht. Moodustatud on ka MTÜ Kubernerisaare Sõprade Selts (The Friends of Governors Island).